Ülevaade VOSABASE projekti tegevustest ja tulemustest

Kesk-Läänemere Interreg IVa programmi saarte ja saarestike allprogrammi Eesti ja Soome ühisprojekt „Vabatahtlikud turvalise Balti mere heaks“ (Volunteers for Safety of Baltic Sea – VOSABASE 2011-2013) esitati 15.12.2010 ning teostati perioodil juuli 2011 – detsember 2013. Projekti juhtpartner oli Soome Merepäästeselts, partner on Eestis Vihula Vallavalitsus, kaasfinantseerijateks kohalikud omavalitsused Muhus, Mustvees ja Vihulas, vabatahtlikud mere- ja järvepääste ühingud Toilas, Pärnus, Paatsalus ja Viimsis ning Politsei- ja Piirivalveamet. Soomes oli riiklikuks kaasfinantseerijaks Veeteede Amet. Abikõlbliku piirkonna põhilisteks sihtgruppideks olid saarte ning mereäärsete piirkondade vabatahtlikud ühingud ning nende koolitajad Eesti Vabatahtlikust Mere- ja Järvepäästest ja piirivalvest.

Projekti põhieesmärkideks oli:

  • Muuta Balti merel liikumine turvalisemaks
  • Arendada vabatahtlike merepäästeühingute koostöövõrgustikku Balti mere regioonis
  • Täiendada ja arendada vabatahtliku merepääste koolitussüsteeme ning tõsta vabatahtlike merepäästjate koolitajate oskuste ja teadmiste taset
  • Standardiseerida vabatahtlike merepäästeühingute päästetegevust ning reageerimist
  • Arendada vabatahtlike merepäästeühingute katusorganisatsioone Soomes ja Eestis ning osaleda aktiivselt Rahvusvahelise Merepääste Föderatsiooni (IMRF) üritustel
  • Õppida tundma Balti mere regiooni erinevate riikide vabatahtliku merepääste süsteeme

Projektitöö korraldus ja põhitegevused

Projekti juhtis ja tegevusi planeeris ning korraldas projekti personal. Projektijuht oli Jori Nordström (Soome Merepäästeselts) ning koordinaator Ene Kalmus (Vihula Vallavalitsus). Projekti seiret teostas juhtrühm, kuhu kuulusid SMPS tegevjuht Jari Piirainen (projekti algusperioodil Kyösti Vesterinen), Soome riikliku kaasfinantseerija esindaja Taneli Antikainen, Eesti Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Danel Tüür, Vihula vallavanem Raivo Uukkivi (projekti algusperioodil Rene Treial) ning vabatahtlike ühingute esindajana Mati Kepp. Juhtrühma 10 nõupidamisel arutati projekti põhitegevusi ja tulemusi ning nende vastavust projektiplaanile ja eelarvele ning võeti vastu kõige olulisemaid projekti tegevuste muudatustega seonduvaid otsuseid. Eestis aitas projektitegevusi korraldada projektiaktiiv – vabatahtlikud koolitajad ning pilootühingute juhid. Kokku toimus projekti 30 kuu jooksul 224 üritust, milles osalesid Eesti vabatahtlikud, sellest 56 olid kohalikud ja piirkondlikud tegevused.

Vastavalt projekti tegevusplaanile organiseeriti projektis erinevaid ühisüritusi:

  • 3 rahvusvahelist ühisseminari – aprillis 2012 Tallinnas, augustis 2013 Bågaskäris, oktoobris 2013 Tallinnas (koos Rahvusvahelise Merepääste Föderatsiooni IMRF aastakonverentsiga).
  • 7 erinevat koolitajate koolitust (plaanis oli 5), mille põhiosa sai läbiviidud Bågaskäris. Koolitajate koolitus toimus tihedas Eesti ja Soome koolitajate koostöös, kus alguses olid eestlased ainult õpipoisi rollis, kuid hiljem juhtisid ja viisid koolitusi läbi iseseisvalt.
  • 4 suuremat merepääste ühisõppust – neist kaks toimusid iga-aastaste piirivalve koostööõppustena Käsmus (osalejaid oli üle 70), üks praktiline õppus korraldati augustis 2013 Toilas ning suurem rahvusvaheline koostööõppus sai korraldatud augustis 2012 Ahvenamaal, kus osalesid Soome, Eesti, Rootsi ja Ahvenamaa vabatahtlikud.

Projektijuht Jori Nordström ja koordinaator Ene Kalmus nõu pidamas järjekordse ühisürituse eel detsembris 2013.a Helsingis

Projektijuht Jori Nordström ja koordinaator Ene Kalmus nõu pidamas järjekordse ühisürituse eel detsembris 2013.a Helsingis

SAR1   SAR2

Ahvenamaa ja Rootsi päästealused ühisel merepäästeõppusel augustis 2012 Ahvenamaal

  • Ühised merepäästeõppused andsid võimaluse kogemuste vahetamiseks, praktiliste päästevõtete õppimiseks, uute merepääste arengute analüüsimiseks ning konkreetseks partneritevaheliseks koostööks. Käsmus toimunud õppused arendasid vabatahtlike ja piirivalve koostöösuhteid ning lõid usalduse vabatahtlike päästeoskuste ja –võimekuse osas ka Eestis. Ahvenamaal toimunud õppus tõi välja olulise koostöövajaduse selleks, et osata ühtselt reageerida Läänemerel. Praktilised oskused toimimiseks rahvusvahelises meeskonnas ning merenduse inglise keele oskus on hädavajalikud.

SAR3

Soome päästealus merepääste ühisõppusel augustis 2012 Ahvenamaal

Projektis toimunud koolitustest ja koolitussüsteemi arengust

Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste võttis oma koolitussüsteemi korraldamisel eeskujuks soomlaste mudeli. Esimeste ühiskoolituste käigus õpetati Eesti vabatahtlikke koolitajaid, kes omakorda koostöös Soome partneritega arendasid loodud õppeprogramme ning koostasid oma kogemuste põhjal uusi õppematerjale teoreetiliseks õppeks ning õppeharjutusi praktiliseks õppetööks. Kõige selle tulemusena sündis EVMJP merepääste baaskoolituse õppekava, mis lähtus Eesti oma kogemustest ja vajadustest ning võimalustest koolituste korraldamiseks.

Oluliseks kujunes ka aspekt, et Eestis on nõutud väikelaevajuhil läbida vastav koolitus ning iga merepääste meeskonnajuht peab selle kursuse läbima ning seetõttu ei peetud vajalikuks osa vastavast koolitusest dubleerida merepääste kursusel. Õppekava sündi mõjutas ka seadusega määratletud koolituse maht (I astme koolitusel 40 tundi ja II astme koolitusel 20 tundi), mis ei võimaldanud puhtmajanduslikel kaalutlustel tõsta oluliselt koolituse mahtu. Käesolevaks ajaks on jõutud järeldusele, et õppekava täiendamine peab toimuma erinevate vajalike täiendõppe koolitusmoodulite kaudu – näiteks navigeerimine, esmaabi, mereside jms.

Projekti tegevuste ja vabatahtlike koolitajate tõsise töö tulemusena sündis EVMJP koolitussüsteem oma I astme ja II astme õppekavade, materjalide, koolitajate ja atesteerimise süsteemiga.

Projekti lõpuks on Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste ühendorganisatsioonis 15 vabatahtlikku mere- ja järvepäästeühingut ja neis kokku üle 250 liikme. Baaskoolituse I astme on läbinud ja atesteeritud 117 vabatahtlikku mere- ja järvepäästjat. Nad omavad õigust tegutseda merel, veekogul vabatahtliku päästemeeskonna liikmena. Neist 38 vabatahtlikku on läbinud baaskoolituse II astme ja atesteeritud, neil on õigus tegutseda väikelaevajuhi tunnistuse omamisel vabatahtliku mere- ja järvepäästemeeskonna juhina. Suuremate kogemustega vabatahtlikest on koolitatud ja atesteeritud 31 vabatahtliku mere- ja järvepääste koolitajat. Nende koolitajate baasil ja Soome vabatahtlike koolitajate toetusel on läbi viidud põhiline osa projekti koolitustest ja merepääste õppustest. Osa Eesti vabatahtlike koolitajaid on saanud tipptasemel koolituse ja praktikavõimalused välismaal ning on võimelised kursusi läbi viima nii professionaalidele kui vabatahtlikele. Projekti hindamatuks väärtuseks oli piireülese koostöö käigus võimalus kasutada Soome Merepäästeseltsi koolitajate kogemusi ja Koolituskeskuse õppebaasi Bågaskäri saarel.

Aktiivsemalt osalesid koolituse kavandamisel ja läbiviimisel vabatahtliku mere- ja järvepääste koolitajad: Soomes – Joonas Lahelma, Roosa Voima, Heikki Hämäläinen jt., Eestis – Madis Rehepapp, Robert Aasa, Eimar Täht, Kaupo Kaasik, Marge Kohtla, Martin Roostar, Jako Vernik, Elinor Kimmel, Epp Hunt, Janar Hannolainen jt. Eestis moodustati projekti käigus koolitusmeeskod, kes pidas kokku 10 nõupidamist, mille töö tulemusena kavandati MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste baaskoolituse õppekava ja programmid, mis vastavad Rahvusvahelise Merepääste Föderatsiooni koolitusstandardile. Koolitusmeeskonda juhtis ja tegevusi koordineeris Ene Kalmus. Täiendavalt korraldati koolitajatele temaatilised seminarid (baasõppe põhioskustest, meresidest, meeskonnajuhtimisest ning sotsiaalsetest oskustest ja suhtlemisest meediaga).

koolitus1 X koolitus2

Koolitajad oma igapäevase tegevuse juures – vasakul Soome koolitajad tutvustamas Soome koolitussüsteemi rahvusvahelisel ühisseminaril augustis 2013 ja paremal Eesti koolitajad järjekordsele baaskoolituse kursusele näitamas elustamise tehnikat augustis 2013

koolitus3   koolitus4

Vabatahtlike koolituskursus Bågaskäris mais 2013

Projekti põhitulemused ja mõju

Projektiga saavutati Eesti ja Soome vabatahtlike merepäästjate tihe koostöö. Eestlased osalesid kahel viimasel aastal Soome Merepäästeseltsi korraldatud merepäästeoskuste võistlustel ja saavutasid 2013. aastal viieteistkümnenda koha, mis oli tugev tulemus arvestades Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste koolitussüsteemi lühikest ajalugu. Märkimisväärseks kujunes ka mais 2013 Bågaskäris korraldatud Eesti I merepäästeoskuste võistlus, mida aitasid korraldada Soome koolitajad Joonas Lahelma ja Roosa Voima. Järgmise võistluse peavad eestlased maha juba oma kodumaal, aga soomlaste kogemus selleks oli tänuväärne.

Eriti oluliseks tuleb hinnata projekti mõju Eesti vabatahtliku merepääste rahvusvahelistumise protsessile. Liitumine Rahvusvahelise Merepääste Föderatsiooniga (IMRF) ning võimalus aktiivselt osaleda selle organisatsiooni ülemaailmsetel ja Euroopa regiooni üritustel on andnud tugeva tõuke ja toetuse vabatahtliku merepääste arengule Eestis. Koostöö rahvusvaheliste partneritega on hindamatu. Riikide merepääste kogemused, kus vabatahtlik organisatsioon on toiminud 100-150 aastat, on äärmiselt suured ning õppides nende praktilisest tegevusest, koolituse korraldamisest, päästevarustuse ja tehnika soetamise taktikast, saame ka Eestis liikuda ühiste arusaamade ja reageerimismudelite suunas oluliselt kiiremini.

Projekti abil korraldati hulgaliselt kohalikke teavitus- ja ennetustööüritusi, millega anti edasi olulist informatsiooni ja kogemusi ohtude ennetamiseks veekogudel ning enesepäästeoskusi. Nende tegevuste abil koolitati nii koolinoori kui ka veespordiharrastajaid ja paadiomanikke, loodi toimivaid kontakte väikesadamate omanike ning kohalike omavalitsustega.

Projekt kujundas osalevatest vabatahtlikest merepäästet tõsiselt väärtustava meeskonna, kelle hulgas koolitajatest ja projekti personalist said vabatahtliku merepääste arengu teenäitajad. Partnerluskoostöö Soome, Rootsi, Taani, Islandi, Norra ja teiste riikide vabatahtlikega kinnitas Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste korraldatud tegevuste õiget arengusuunda ning võimaldas kavandada vabatahtliku merepääste jätkusuutlikku arengut Eestis.

Projekti lõpuseminaril 4.12.2013 Helsingis jäi kõlama koolitajate soov ühistegevuste korraldamiseks ka peale projekti lõppu ning uute koostöövormide rakendamiseks uuel aastal. Selle kinnitamiseks allkirjastasid üritusel Soome Merepäästeseltsi tegevjuht Jari Piirainen ja Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste juhatuse esimees Ene Kalmus koostöömemorandumi, mis jõustus 1. jaanuarist 2014.

lopuseminar1 X lopuseminar2

Projekti lõpuseminar 4.12.2013 Helsingis – piltidel koolitajate aktiiv ning Ene Kalmus ja Jari Piirainen allkirjastamas koostöömemorandumit

kohtumiseni

Uute Eesti ja Soome vabatahtlike merepäästjate koostöökohtumisteni!